Haara kinni võimalustest
Minu arvates algab uue kultuuri ja keelega kohanemine eelkõige sellest, et oled avatud võimalustele. Vahetusaasta ei kujune iseenesest „elu parimaks kogemuseks“ – see sõltub väga palju sellest, millise hoiakuga sa sinna lähed. Kui oled valmis proovima, eksima ja õppima, avaneb sulle palju rohkem, kui sa alguses ette kujutad. Positiivne suhtumine ja siiras soov kogeda aitavad sind ka nendel hetkedel, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Oluline on aktiivselt osaleda oma uues elus, mitte jääda kõrvaltvaatajaks. Käi nii palju väljas kui võimalik, isegi siis, kui alguses tunned end ebakindlalt või väsinuna. Mida rohkem sa oled kohal, seda loomulikumaks muutub ka keel ja kultuur. Ära jää ootama, et keegi tuleks ja teeks sinu eest esimese sammu — sageli pead just sina olema see, kes ütleb „jah“. Isegi kui sind pannakse elama provintsi või väikelinna, mitte suurlinna, ei tähenda see, et võimalusi poleks. Tegelikult võivad just väiksemad kohad pakkuda sügavamaid ja ehedamaid kogemusi. Seal on rohkem võimalusi kohalikega päriselt suhelda, keelt praktiseerida ja kultuuri seestpoolt kogeda. Need võimalused ei tule alati ise sinu juurde — need tekivad siis, kui sa otsid ja oled avatud. Aja jooksul on väga oluline leida endale rutiin, mis tekitab turvatunde. Rutiin ei tee vahetusaastat igavaks, vaid aitab sul paremini kohaneda. Otsi endale hobisid, liitu mõne trenniga, huviringiga või tegevusega, mis sind päriselt huvitab. Need on kohad, kus tekivad loomulikud tutvused ja sõprussuhted. Mine kaasa iga võimalusega, mis sulle pakutakse. Isegi siis, kui see tundub väike ja ebaoluline. Näiteks kui su vahetuspere läheb poodi või lihtsalt jalutama ja kutsub sind kaasa — mine. Need lihtsad hetked võivad õpetada rohkem keelt ja kultuuri kui ükski tund klassiruumis. Sa ei tea kunagi, kellega sa kohtud, milline vestlus tekib või milline hetk jääb hiljem kõige eredamalt meelde. Sageli ei ole just suured sündmused need, mis vahetusaastat eriliseks teevad, vaid väikesed ja argised olukorrad. Need, kus sa otsustad kodust välja minna, isegi kui oleks lihtsam jääda tuppa. Just seal sünnivad kogemused, mis aitavad sul päriselt kohaneda ja tunda, et see uus koht hakkab vaikselt koduseks muutuma.
Ära kaota enda ,,mina"
Samas on väga oluline jääda iseendaks. Kohanemine ei tähenda, et sa pead loobuma oma väärtushinnangutest, oma arusaamadest või taluma olukordi, mis sulle ei sobi. Uues keskkonnas võib tekkida kiusatus end liigselt kohandada, et teisi mitte solvata või paremini sulanduda, aga see ei toimi pikaajaliselt — sa ei tunne end tõeliselt kodus ega õnnelikuna, kui oled pidevalt enda vastu. Ole avatud ja uudishimulik, proovi uusi asju ja suhtle inimestega, aga pea meeles, kes sa oled, mis sulle oluline on ja mis on sinu piirid. Kui mõni olukord tundub vale või ebamugav, on täiesti okei sellest rääkida, seista enda eest ja kehtestada oma piirid rahulikult, kuid kindlalt. Iseenda säilitamine ei tähenda, et sa oleks vastutustundetu või ebaviisakas — see on osa küpsest, enesekindlast kohanemisest, mis aitab sul säilitada sisemist tasakaalu ja nautida oma vahetusaastat täies mahus.
Kogu julgust
Kolmas ja võib-olla kõige olulisem soovitus on olla julge ja aus suhtleja. Kui tekib probleem, räägi sellest. Ära karda, mis võib juhtuda. Seisa enda eest. Paljud vahetusõpilased lähevad vahetusaastale mõttega, et nad peavad olema kogu aeg väga viisakad ja tänulikud — ja see on tõsi. Aga see ei tähenda, et sa peaksid kannatama olukordades, kus sind ei kohelda lugupidavalt.
Kui su vahetuspere, sõbrad või õppejõud väärkohtlevad sind või ületavad sinu piire, võta julgus kokku ja räägi sellest. See võib tunduda hirmutav, kuid see on oluline kasvamise ja arenemise koht. Abi küsimine ja enda eest seismine ei ole tänamatus — see on eneseaustus. Ära jää kannatama.
